Lühidalt EESTI keeles

Akadeemiline Karjala Selts,

Klubi 22 ja

Akadeemilise Karjala Seltsi Pärandiühing

Akadeemiline Karjala Selts

Akadeemilise Karjala Seltsi asutamiskuupäevaks peetakse 22. veebruari 1922, mil kolm hõimusõdadest naasnud pettunud üliõpilast hakkasid mõtisklema suletud piiri taha jäänud hõimurahva õnnetu saatuse üle. Oma aja ühiskondlikult kõige olulisemaks kujunenud üliõpilasorganisatsiooni sünnile olid siiski juba head eeldused olemas. Rahvusromantism leidis oma suurimad inspiratsiooniallikad meie maal just Ida-Karjalast. Just sealt ammendasid luulekogujad, kunstnikud ja heliloojad teemasid. See karelianism koos  19. sajandi mõjukate suurmeestega nagu Sakari Topelius, J. L. Runeberg ja ennekõike J. V. Snellman, is meie maal soome rahvuslikku teadvust.

Isegi surveaastate raskused ei surunud enam maha seda ärganud rahvuslikku eneseväärikustunnet – pigem vastupidi. Ja kui „Kairos, soodsa hetke jumal“, oli võimaldanud Soomel ja Eestil maailmasõja keskel iseseisvuda, kas sama ei võiks juhtuda ka meie  Vienas, Aunuses ja Ingerimaal elavate hõimudega – saavutada kas autonoomia, iseseisvus või isegi ühineda üheks suureks Soomemaaks.

Püüdlus tõsta soome keel võrdväärseks keeleks nii ülikoolis kui ka kaitseväes tekitas kõige rohkem vastuolusid ja isegi seltsist lahkumisi. AKS saavutas aga peagi Helsingi üliõpilaskonnas juhtiva positsiooni.

Loodud AKS-i tegevus oli algusest peale kolmeosaline: hõimutöö, puhtsoomlus ja riigikaitse toetamine. Noore riigi vaimu peegeldab asjaolu, et kuna AKS-i liimeteks võisid olla ainult mehed ja küpsuseksami sooritanud,  asutati peagi ka Karjala Naisüliõpilaste Selts (NYKS), hilisema nimega Karjala Naiste Akadeemiline Selts (ANKS). Nooremate vanuserühmade jaoks oli omi koolide Karjala Seltse (OKS). Hõimutöö algas kohe pärast ühingu asutamist tuhandete piiri tagant põgenenud inimeste koolitamise ja juhendamisega.

Sõjaväelaslikkus ja tugev kaitsetahe iseloomustasid AKS-i tegevust algusest peale. Oma liikmetelt eeldati sõjaväeteenistuse sooritamist ja osalemist kaitseliidu tegevuses. Haridustöö oli suunatud koolidele ja garnisonidele ning lõpuks, sõjaohu kasvades, algatas selts 1939. aasta suvel vabatahtliku kindlustustöö Karjala maakitsusel. AKS-i edendatud rahvusliku ühtsuse tugevdamine oli kindlasti üks tugijõud viimaste sõdade rasketel aastatel. Tervitades oma 20. aastapäeva tähistavat AKS-i, ütles president Risto Ryti, et selts on sisendanud Soome rahvasse Rooma kodanikuvoorusi.

AKS-i liikmete arv kasvas seltsi 22 tegutsemisaasta jooksul ligikaudu nelja tuhandeni. Neist langes 413 ja 191 Mannerheimi risti rüütliks nimetatud sõduri hulgas oli 23 AKS-i liiget. AKS likvideeriti meie enda valitsuse poolt 1944. aasta septembris, isegi enne kui järelevalvekomisjon jõudis selle likvideerimist nõuda.

Klubi 22 ja AKS-i Pärandiühing

Paljud neist noortest meestest, kes õpingute ja sõdade ajal tegutsesid AKS-i liikmetena, saavutasid pärast lõpetamist kõrge sotsiaalse positsiooni ja kuulusid sellesse põlvkonda, kes ehitas meile uuesti üles jõuka Soome. Relvavendlus jätkub läbi elu. Kui näiteks Vabariigi president, parlamendi esimees, relvajõudude ülemjuhataja, ülemkohtu president ja mitme piiskopkonna piiskop olid samaaegselt AKS-i vennad, siis ei saa olla kahtlust noorte ideoloogilise maailmavaate sarnasuses. Kuigi kõik ei tahtnudki oma minevikku paljastada ja mõned muutsid ka oma meelt, pole vähetähtis, milliseid eluväärtusi need mehed õpingute ja nooruse ajal omaks võtsid. Seega võib õigusega öelda, et AKS koolitas ja kasvatas neid otsustajaid, kes külma sõja ohtlikel aastatel vastutasid Soome ühiskonna soomepärasena püsimise eest. Klubi tegevus algsel kujul lõppes, kuid seltsi vaim jäi vannutatud vendade sekka.

Idee endiste AKS-vendade kohtumistest ja sotsiaalse võrgustiku loomisest oli sündinud juba 1952. aastal AKS-i ühe keskseima mõjutaja, Vilho Helaneni, matustel. Esialgsete juhuslike kohtumiste positiivsete kogemuste põhjal otsustati asutada ühing, mis sai nimeks Klubi 22. Asutamisdokument ja põhikiri esitati Patendi- ja Registriametile Snellmani päeval, 12. mail 1958, ning traditsioone austades 22 allkirjaga varustatuna. Hiljem (2002) sai klubi praeguse nime. Klubi ja isegi pärandiühingu põhikirja eesmärgiklauselkõlas: „Klubi eesmärk on hoida au sees ja edendada Soome rahvuslikku vaimu ja kultuuri.“ Need Rooma rahvuslikud voorused otsustati niisiis säilitada. Akadeemiline staatus ei olnud siiski enam pärandiühingu liikmeks saamise tingimuseks.

Aasta 2015 aasta eeskirjade uuenduses on ühingu eesmärk määratletud järgmiselt: „Ühingu eesmärk on Akadeemilise KarjalaSeltsi traditsioonide hoidmine, Soome rahvusliku vaimu ja kultuuri ning rahvusliku ühtsuse tugevdamine ning riigikaitsetöö edendamine ja veteranide töö toetamine. Oma eesmärgi saavutamiseks korraldab ühing loenguid jaarutelusid,osaleb ühiskondlikus debatis ning korraldab väljasõite oma liikmetele huvipakkuvatessepaikadesse.“ Tänapäeval korraldab pärandiühing oma liikmetele ja teistele asjast huvitatutele igakuiseidesitlusi. Teemad varieeruvad ajaloost tänapäevani ja meie kuulajad on leidnud, et tase on erakordselt kõrge.

Pärandiühingu suureks pingutuseks oli aastaid jätkunud piiri taga elavate hõimuveteranide aitamine Aunuse Karjalas ja Ingerimaal. Vabatahtlikud tegid ulatuslikke remonditöid kodudes, pakkusid meditsiinilist ja riideabi ning korraldasid Soomes taastusravi ja haiglaravi hõimuveteranidele ja nende abikaasadele, kes seda Soome poolel kõige enam vajasid. Kõik see oli võimalik tänu meie tegevust toetanud fondide rahalisele toetusele. Väga väärtuslikuks toeks oli aja jooksul Finnairi pikamaalendudega seoses läbiviidud vabatahtlike korjandus. Pärast seda, kui meile teada olevad hõimuveteranid ja nende lesed said kutse oma viimsele õhtupalvele, andsime 2023. aasta detsembris Pärandiühingu valduses oleva väikese abistamisfondi üle Sõjaveteranide ringile edasijagamiseks.

Muinsuskaitse Seltsi tegevus on avatud igale mehele ja naisele, Soome kodanikele, kes võtavad omaks selle väärtused ning me ootamegi oma üritustele kõiki, kes on huvitatud meie päranditööst.

Praegu on ühingu esimees hr Pekka Lehtiö.

MÄRKUS:

Ühing on rangelt mittepoliitiline ega võta seisukohta päevakajaliste maailma sündmuste suhtes.